Coachingust minatreeninguni

Coachingust minatreeninguni

Ehkki koroonakriis on paljudele andnud tõuke ette võtta hulljulgeid samme, siis enamiku inimeste jaoks ükskõik mis kriis või muutus pigem süvendab ärevust – valitseb rahulolematus ning väsimus olukorra suhtes, inimestel on raskusi endale uute eesmärkide seadmisel ja nende poole püüdlemisel.

Eestlased ei taha murekoormat jagada

Eesti inimesed on kinnised ning ei soovi tihti oma muredega teiste poole pöörduda. Samas on minu poole pöördunute lugudest välja kujunenud musterprobleemid: tuntakse, et ollakse eluga kinni jäänud ning ei teata, kuidas edasi liikuda; on tekkinud rahulolematus oma töö või hoopis iseenda igapäeva ning vaimse elu suhtes. Tihti on inimesed äsja läbinud mõne suure eluetapi või on just uue elulise eesmärgi otsinguil.

Koroonakriisi ajal on näha ka seda, et inimestel on probleeme – eriti kodukontoris – iseenda jagamisega töö ja kodu vahel. Inimesi mõjutab kõrge stressitase, muutunud keskkond ja paljude väljakutsete korraga tegelemine. Sellise jõuetuse tundega ongi hea pöörduda inimese poole, kellega vestelda oma hirmudest, saada tuge ning jõuda lahendusteni, kui oled ise juba kokku jooksnud.

Mida coaching endast kujutab?

Kusjuures, coach’id ise inimeste probleemidele lahendusi ette kirjutama ei hakka. Pigem aitab ta kindlate tehnikate abil inimesel endal leida raskes olukorras õige tee ning võtta ette vastavad otsused. Vahet tuleks teha aga näiteks terapeudi või psühholoogiga. „Mina olen coach’ina sertifitseeritud ning vastutan, et vajaduse korral on mul ka vajalikud kontaktid terapeudi juurde suunamiseks ning olen mõistnud, et mina ei saa alati aidata. Näiteks väga tugevate traumadega juhtumid ei ole kindlasti coach’i laua peal.

Coaching on elustiil

10 aastat tagasi öeldi ka seda, et õige coach’i jaoks muutub coaching elustiiliks , nii ka minule on need õpetused saanud kõikehõlmavaks. Kui inimene coach’ini ise ei jõua, saab kasutada õpitud kuulamis- ja küsimistehnikaid, mis aitavad ikka inimesel jõuda lahendusteni.

Mulle annab teiste aitamine ka endale palju tagasi, näiteks parem suhtlus- ja kuulamisoskus – ning kõige tähtsam – oskus teisi märgata. Märkamine ka tõesti mitte ainult silmadega, vaid märkamine ka südamega. Kui saad pärast tagasisidet, et need tehnikad, mida soovitasid, töötasid, saad ise energiat ja jõudu tagasi. Tunnen rõõmu ka sellest, et inimesed liiguvad edasi, oma unistusete realiseerumise ja teostamise poole.

Coaching on elustiil
Coach’imisest minatreeninguni

Mul on suur kirg ennast arendada ja õppida. Huvi maailma ja elu vastu on tulnud läbi selle, et teiste aitamisega olen saanud energiat, et ka ennast ka coach’ida. Olen minatreener ja ka suur tänu sellel teel minu enda coach’ile. Soov on avalikkusega jagada tehnikaid, mis aitavad inimestel ennast coach’ida rasketel perioodidel, kui muu abi ei pruugi hetkel olla kättesaadav. Just seepärast olen alustanud minatreeningu programmide loomist, kus soovin jagada tehnikaid, kuidas ennast minatreenida, eesmärke seada ning neid ka täita.

Usaldus coach’i vastu on võtmetähtusega

Coach’imise üks märksõna on avatus, seetõttu on palju olukordi, kus inimesed võivad coachingu tehnikate peale ära ehmuda ning selle tagajärjel hoopis rohkem lukku minna. Seepärast ongi tähtis, et coach’i ja inimese vahel tekib usaldus. Kui üks coach ei tööta, siis tuleks julgelt proovida mõnda teist!