Minakeha – füüsiline mina
Minakeha on meie füüsiline kohalolu – kuidas me tajume oma keha, kuidas see mõjutab meie olemist ja suhteid. Neuroteadlane Norman Doidge (2007) kirjeldab, kuidas iga kogemus, ka füüsiline liikumine või kehateadlikkus, muudab meie aju struktuuri. Meie keha ei ole lihtsalt "masin", vaid aktiivne osa eneseteadlikkusest – märkaja ja mõjutaja.
Ka Richard Davidson (2012) on leidnud, et emotsioonid jätavad füüsilisse kehasse jälje. Näiteks krooniline stress ei mõjuta mitte ainult meie tundeelu, vaid suurendab ka põletiku taset kehas ja nõrgestab immuunsüsteemi. Seega, kuidas me oma keha tunnetame ja hoolime, mõjutab otseselt meie tervist ja elutunnetust.
Mina kui kogum kogemusi – sisemine mina
Meie sisemine mina on mõtete, tunnete, mälestuste ja uskumuste kodu. See on meie "automaatpiloot", mis suunab tihti alateadlikult meie otsuseid ja reaktsioone.
Hea uudis on, et neuroplastilisuse kaudu on võimalik neid mustreid muuta. Doidge (2007) tõestas, et isegi täiskasvanueas, uute kogemuste ja teadliku refleksiooni abil, saab aju ja mõttemustreid ümber kujundada. Me ei ole kinni oma vanades lugudes – me saame neid teadlikult ümber kirjutada.
Mina sotsiaalses keskkonnas – suhete mina
Meie identiteet kujuneb alati ka teiste kaudu. Alates lapsepõlvest võtame kaasa sõnumeid, ootusi ja väärtusi, mida oleme kuulnud või tajunud. Sotsiaalse mina kujundamine ei lõpe lapsepõlves. Ka täiskasvanuna on võimalik sügavalt juurdunud mustreid muuta, kui me teadvustame, millised suhted ja rollid meid enam ei toeta.
Näiteks täiskasvanute arenguteooriate järgi (nt Robert Kegan, Lisa Lahey) vajame muutumiseks turvalist keskkonda, teadlikkust ja toetatud refleksiooni – siis on võimalik liikuda "sotsiaalse kohandumise" tasandilt isikliku autonoomia ja autentsuse suunas.
Mina ühiskonna osana – tähenduse mina
Kui tajume, et meie tegevusel on laiem mõte – kasvõi väikseimal moel –, tekib sügavam sisemine rahu ja motivatsioon. Wilberi järgi (1995) on tähendus ja ühendatus ühiskonnaga üks tervikliku inimese arengu olulisi mõõtmeid.
Meie töö, loovus ja panus ei pea olema grandioossed, et olla tähendusrikkad. Oluline on kogeda, et me kuulume ja et meie tegevusel on väärtus.
Miks see kõik oluline on?
Eneseareng ei tähenda täiuslikkuse tagaajamist. See tähendab teadlikkust – oskust märgata, milline osa minust vajab tähelepanu, milline osa toetust. Neli jõusammast annavad kaardi, mis aitab kaoses suunda hoida. Nad aitavad teha nähtavaks selle, mis varem oli varjus – ja seeläbi seada teadlikuma ja terviklikuma elutee.
Uuri, kuidas minapildi neli jõusammast võivad aidata sul mõtestada ka oma karjääri. See pole lihtsalt karjäärinõustamine . Läbi minakeha, kogemuste, suhete ja tähenduse tasandite jõuad autentsemate valikuteni.
Kujunda oma karjääri teadlikult