Inimene loob värvide ja pintslitega terapeutilises protsessis – loovuse jõud eneseväljenduses

Teeme asja selgemaks – loovteraapia või kunstiteraapia?

  • Loovteraapia Eestis – millised suunad on olemas?
  • Loovterapeutilised sekkumistasandid – millisel sügavusel töötatakse?
  • Kunstiterapeudi roll – professionaalne tugi läbi loovuse
  • Loovus tervise teenistuses – vaimse ja füüsilise heaolu toetamine.

Mõiste "loovteraapia" kasutatakse sageli sünonüümina erinevate kunstiteraapia suundade koondnimetusena. Loovterapeut on spetsialist, kellel on magistritasemel või sellega võrdsustatud väljaõpe ning kes toetab inimese vaimset tervist, toimetulekut ja töövõime taastumist läbi loomingulise protsessi.

Mis on loovteraapia ja kes on loovterapeut?

Mõiste "loovteraapia" kasutatakse sageli sünonüümina erinevate kunstiteraapia suundade koondnimetusena. Loovterapeut on spetsialist, kellel on magistritasemel või sellega võrdsustatud väljaõpe ning kes toetab inimese vaimset tervist, toimetulekut ja töövõime taastumist läbi loomingulise protsessi.

Eestis saab õppida kolme spetsialiseerumissuunda:
  • Muusikateraapia
  • Kunstiteraapia (täpsemalt visuaalkunstiteraapia)
  • Tantsu- ja liikumisteraapia

Mina õpin kunstiteraapiat ning lõpetan tulevikus kraadiga Master of Science in Health Sciences (Arts Therapies).

Dekoratiivne ikoon

Kui sa otsid endale loovterapeuti, täpsusta kindlasti, milliseid terapeutilisi meediume ta kasutab – kas selleks on liikumine, muusika, visuaalkunst või hoopis mõni muu loominguline väljendusvahend, mis toetab sinu individuaalseid vajadusi ja enesearengut.

Kui sõnadest jääb väheks, räägib loovteraapia

Loovteraapia on teaduspõhine psühhoteraapiline ravi ja taastusravi, mille eesmärk on toetada inimese vaimset tervist, toimetulekut ja heaolu läbi loomingulise protsessi.

Liiga sageli seostame loovteraapiat ainult laste, erakate või rehabilitatsiooni vajavatega. Kuid tegelikult on loovus ja loovteraapia täiskasvanutele üks sügavalt inimlik omadus. Mille kaudu me töötleme kogemusi, väljendame emotsioone ja taastame sisemist tasakaalu. Ka täiskasvanuna vajame turvalist ruumi, kus olla ehedalt meie ise, ilma et peaks kõike sõnadesse panema.

Loovteraapiaga saame tekitada just sellist ruumi. See aitab:

  • väljendada keerulisi tundeid (nt ärevus, depressioon, rahutus)
  • töötada läbi traumasid ja kaotusi
  • leida selgust sisemistes konfliktides
  • kogeda loovuse kaudu taasühendust oma MINAga

Loovteraapia on teadlik ja eesmärgistatud sekkumine, mis võib toimuda viiel erineval tasandil, sõltuvalt kliendi vajadustest:

  • Diagnoosimine – Looming kui autentne eneseväljendus aitab terapeudil saada aimu kliendi seisundist ja elusituatsioonist. Loomeprotsess ja -tulemused annavad olulist teavet, mida kasutatakse näiteks projektiivsetes hindamismeetodites.
  • Psühhoteraapia – Toetab vaimset ja emotsionaalset tervist, leevendab kannatusi ning aitab toime tulla psüühiliste ja käitumuslike raskustega. Töö toimub eesmärgistatud kolmikprotsessis: terapeut – klient – looming.
  • Funktsiooni parandamine – Siin keskendutakse konkreetsete võimete arendamisele, näiteks mälu, tähelepanu, motoorika või sotsiaalsete oskuste tugevdamisele loovtegevuste kaudu.
  • Palliatiivne ravi – Loominguline tegevus pakub leevendust ja tuge raske haiguse korral, aidates kliendil ja tema lähedastel kohaneda ning säilitada parim võimalik elukvaliteet.
  • Rekreatiivne tasand – Fookuses on heaolu, loovuse ja esteetilise kogemuse toetamine. See soodustab emotsionaalset tasakaalu, eneseteostust ning eluga rahulolu

Ajalooline taust – loovus tervenduses

Kuigi "kunstiteraapia" kui ametlik mõiste võeti kasutusele 20. sajandi keskel (1940.–1950. aastad), on loomingut kasutatud tervendamisel tuhandeid aastaid – rituaalides, sümbolites, käe jälgedes koobastel. Inimesed on alati kasutanud visuaalset väljendust, et töödelda elu, surma, armastust, hirmu ja lootust.

Seega võib öelda, et kunstiteraapia kui teraapiavorm on sama vana kui inimkond ise. Nüüdseks on sellest saanud tõenduspõhine ja professionaalne terapeutiline meetod, mida saab võrrelda näiteks kognitiiv-käitumisteraapia või psühhodünaamilise teraapiaga – lihtsalt lisandub kolmas osapool – looming.

Vana-Kreekas, eriti Ateenas 5. sajandil eKr, oli teater osa ühiskondlikust tervenemisprotsessist. Tragediate etendused Dionysose festivalidel ei olnud pelgalt meelelahutus – neid peeti katarsise vahendiks. Katarsis tähendab emotsionaalset puhastumist või vabanemist läbi kunsti, kus vaataja kogeb kaasaelamist, kurbust, hirmu ja lõpuks selguse tunnet.

Teraapia kolmiksuhe

Teraapia tugineb kolmiksuhtele: terapeut – klient – loominguline protsess. Terapeut ei anna hinnanguid ega paranda "loomingut". Terapeut aitab sul näha seda, mida sa ise oled loonud, millised lahendused sinus on ja peegeldab seda turvaliselt, toetudes lahenduskeskse lähenemise ja kunstiterapeutilistele tehnikatele.

Kliendi, loomingulise protsessi ja terapeudi vaheline dünaamika.

Terapeudiga loovteraapiasse – inspireeriv pilt
Kas soovid kogeda, mida kunstiteraapia sinule pakkuda saab?

Olen sinu jaoks olemas, veel praktikandi rollis, aga võtame aja ja loome koos ruumi, kus sina saad lihtsalt olla sina ise.

Vaata individuaalset Minatreeningut

Või jätka artikli lugemist allpool…

Kunstiteraapia päriselus – kogemusi praktikast

Isiklik kogemus / praktikast

Minu teekond kunstiteraapia õpingutes on viinud mind töötama väga erinevate inimestega, kelle elus ja tervises on erinevad väljakutsed. Just siin on kunstiteraapia tegelik sügavus minu jaoks hakanud avanema.

Üks inspireeriv näide on töö Parkinsoni tõvega klientidega. Nendel seanssidel tegutsesime  rekreatiivsel ja funktsionaalsel tasandil. See protsess aitas mitte ainult emotsionaalselt lõdvestuda, vaid täheldasin ka midagi imelist: kui klient hoidis fookust loomingulisel ülesandel, taandusid tema tavapärased värinad.

Olen töötanud ka traumakogemusega klientidega – siin on loovprotsess tihti võti, mis avab ukse sisemiste ressursside juurde, mida sõnadega on raske leida. Looming aitab turvaliselt väljendada seda, mis on jäänud väljendamata, ja tuua nähtavale sisemised jõuallikad.

Eriti puudutav on olnud töö lapse ja lapsevanemaga. Laps ja ema ühiselt loomises – see on midagi enamat kui teraapia, see on suhete paranemine läbi ühiselt jagatud kogemuse. Sellises kolmikprotsessis – terapeut, kliendid ja looming – sünnib areng, mis põhineb nii lapse arenguperioodil kui ka peresuhtel.

Loovus kui tervenemise tee

Kunstiteraapia ei ole lihtsalt loominguline ja teraapiline protsess. See on turvaline ja teadlik ruum, kus saad kohtuda iseendaga – oma emotsioonide, kogemuste ja võimalustega. Olgu su teekond seotud traumade, füüsiliste haiguste, sisemiste pingete või lihtsalt sooviga end paremini mõista – loovprotsessil on vägi, mis aitab sul taasühenduda iseenda sisemise tarkuse ja elujõuga.

Kunstiteraapia ei küsi oskusi – see küsib kohalolu ja julgust lubada endal tunda. Kui sa tunned, et sõnadest jääb väheks, siis looming võib rääkida su eest.

Hingamine paberile – loov rahunemisharjutus

Eesmärk

Aidata sul rahuneda, keskenduda oma hingamisele ja tuua tähelepanu kehasse läbi lihtsa loovtegevuse. Sobib hästi päeva keskele kui mikropaus pingete maandamiseks.

Kuidas teha?

  • Võta leht paberit (A4) ja üks pliiats või marker – sobib ka harilik pliiats.
  • Leia vaikne hetk ja aseta paber enda ette.
  • Sulge silmad.
  • Alusta hingamist:
    Sisse hingates: tõmba joont ülespoole
    Välja hingates: lase joonel liikuda alla.
  • Hoia liikumine rahulik ja voolav, ilma surve või eesmärgita.
  • Jätka 5 minutit. Soovi korral pikenda kuni 7 minutini.
  • Kui lõpetad, ava silmad ja vaata oma joonte rütmi – see on sinu hingamise visuaalne jälg.
Hingamine paberile – juhendav skeem

Miks see töötab?

  • Aitab suunata tähelepanu hingamisele ja hetkele.
  • Kooskõlastab liikumist ja sisetunnet.
  • Liigutus rahustab närvisüsteemi.
  • Visuaalne rütm aitab märgata muutusi meeles ja kehas.

Soovid saada teavitusi uutest artiklitest ja kursustest? Liitu uudiskirjaga.